|
| AVALEHT |
| SEADUSEMUUDATUSED |
| SEISUKOHAD |
| ARTIKLID |
| VALEVäITED |
| TUNNUSLUGU |
| EESTI METSADEST |
| MEELEAVALDUS |
| ANNA ALLKIRI |
| LIITU LIIKUMISEGA |
| PILDID |
| KORRALDAJAD/KONTAKT |
| JOOKSEV üLEVAADE |
| FOORUM |
| Keskkonnaministeeriumi audit pidas lihtsat metsnikku ekslikult suurärimeheks | |
Keskkonnaministeerium ajas RMK auditis segi lihtsa metsniku ja suurärimehe. Kas on juhus, et sama metsnik kaotab alates 1. juulist oma töö, uurib Alo Lõhmus. Mina loen ministeeriumi siseauditi osakonnas valminud auditit Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse kohta aastail 2004–2007 ehk mullu tagandatud juhi Ülo Viilupi valitsemisajal. Ambrozevits kuulab, kuidas ma märkmeid tehes arvutiklahve klõbistan. Ta on pandud valvama, et ma auditit mingil moel ei kopeeriks ega pildistaks. Jaanuarikuus valminud audit oli algselt mõeldud vaid ametkondlikuks kasutamiseks ja salastati viieks aastaks. Kui aga riigikogus anti sisse reformierakondlasest keskkonnaministri Jaanus Tamkivi vastane umbusaldusavaldus, mille üheks põhjenduseks toodi just RMK rutakas reform, siis ministeerium korraga leebus ja lubas ajakirjanikud dokumenti sirvima. 13. juunil ilmuski Äripäevas auditit pealiskaudselt refereeriv lugu pealkirjaga «RMK jäi vahele vildakate tehingutega». Selle all peeti silmas RMKs avastatud ebakorrektselt läbi viidud riigihankeid, segadust puidu veoselehtedega ning sisekontrolli nõrkust. Artiklis tsiteeritud RMK uus juht Aigar Kallas nõustus auditi süüdistava tooniga, öeldes lehele: «See audit kinnitas, et probleemid RMKs on läinud üle igasuguse piiri.» Minister Tamkivi lisas omalt poolt: «Ümberkorraldused RMK struktuurides võtavad arvesse auditis esile toodud riskikohad.» Juhuslik näpuviga Pole paremat moodust enda sisselugemiseks keerulisse ja kuiva, kantseliidist kubisevasse teksti, kui see oma käega ümber kirjutada. Võib-olla just tänu tervete lõikude arvutisse toksimisele torkab mulle auditist silma tabelisse peidetud fakt, mis koopia kiirustaval läbilugemisel jäänuks ehk tähelepanuta. Pärnumaal Lodja metskonnas töötab metsnikuna mees, kes on aastaid istunud suurte metsafirmade juhatustes – seejuures neist ühe käive ulatus 2006. aastal 4 283 miljoni kroonini! Nimelt on auditis pikk alalõik pühendatud neile metsameestele, kes auditeerimise alla kuulunud RMK üksustes (RMK peakontor, Kagu regiooni keskus, Anija, Kiidjärve, Ilumetsa, Laeva, Lodja ja Oandu metskonnad) töötamise kõrval ajavad isiklikke metsa-, puidu- või puhkemajandusega seonduvaid eraärisid, pakkudes sellega kaheldava väärtusega konkurentsi omaenda tööandjale. Sellise tegevuse keelab RMK töösisekorra eeskirja punkt. Vaatluse all olnud 70 inimesest õnnestus siseauditil leida koguni 14 patust metsnikku, metsaülemat ja muud ametimeest ning -naist, kes selle reegli vastu eksivad. Enamasti on tegu füüsilistest isikutest ettevõtjatega või osanikega väike- ja perefirmades, mille tegevusalaks on äriregistris märgitud mõni sisekorraeeskirjaga keelatud valdkond. Kuid lihtne metsnik 4,2-miljardilise aastakäibega ettevõtte juhatuses! Nagu kirjutab keskkonnaministeeriumi audit, on säärase vägitükiga maha saanud Lodja metsnik Raivo Tiit, kellele praegu ainuisikuliselt kuulub üks suur metsafirma. See ettevõte teeb koostööd niisuguste metsahiidudega nagu Södra, Stora Enso ja Metsäliitto ning firma kodulehekülg nendib enesega rahulolevalt: «Pideva arengu käigus on firma tänaseks soetanud arvestatava masinapargi, tänu millele saame pakkuda mugavat, kiiret ja kvaliteetset metsalangetamise ja -kokkuveo teenust.» Mitme mehe eest Kõnealune firma on nii uus ettevõte, et pole oma esimese majandusaasta aruannet jõudnud veel äriregistrisse esitada ja seetõttu pole majandustulemusi välja toodud ka auditis. Kuid seda uhkemad numbrid on salapärasel metsnikul Tiidul ette näidata varasematest aastatest: kuuludes 1998–2002 ühe teise metsateenuseid pakkuva osaühingu juhatusse, kasvas selle algul tagasihoidlike näitajatega firma aastakasum 771 000 kroonini. Ning siis muidugi kolmas, kosmilise miljardikäibega ettevõte, mis tegeleb peamiselt metsa ülestöötamisega Euroopa Liidu maades. Selle juhatuses istus metsnik aastail 2006–2007. Otsustan, et keskkonnaministeerium on jälile saanud kas ehtsast kitsest kärnerile riigimetsa aias või siis väga värvikale ja pühendunud metsamehele. Tõsi, hiljem äriregistrist järele kontrollides selgub, et auditis on väike näpuviga: superfirma käive oli tunamullu siiski vaid 4,2 miljonit, mitte miljardit krooni. Ent metsniku haare on ikkagi piisavalt muljetavaldav, et tema telefoninumber valida ja teha ettepanek intervjuuks. «Tere, kas teie töötate Lodja metskonnas metsnikuna?» Toru teises otsas vastanud reibas meeshääl vakatab üllatusest, seejärel on hääletoonis aimata kerget lõbustatust ajakirjaniku totrast küsimusest. «Lodja metskond! Kus see Lodja täpsemalt asubki, vist Pärnumaal? Ma pole elu sees üheski metskonnas töötanud!» Kõik andmed ärimees Raivo Tiidu tegevuse kohta vastavad keskkonnaministeeriumi auditis tõele – kui miljardiline komaviga välja arvata –, ent RMK Lodja metskonnas töötab metsnikuna hoopis üks teine Raivo Tiit. «Ta on lihtne maapoiss,» iseloomustab telefonitsi oma alluvat Lodja metsaülem Karl Ruukel, ise selgesti kuuldavalt hämmeldunud. «Temal nüüd küll mingeid miljoneid ei ole.» Põhjalikult äriregistrit töödelnud keskkonnaministeeriumi siseaudiitorid on piinliku vea läbi lasknud hoolitama sellest, et äriregistris on kirjas ka ärimees Tiidu isikukood, mis mõistagi ei lange kokku metsniku omaga. «Isikukoode me tõesti ei võrrelnud,» tunnistab auditi koostamist juhtinud siseaudiitor Aive Kuhi. «Tõepoolest on olemas kaks Raivo Tiitu.» See kurioosne eksimus ei vääriks nii laia leheruumi kulutamist, kui järgnevalt ei selguks, et 18-aastase metsamehestaažiga Raivo Tiit jääb alates 1. juulist töötuks. Ta koondatakse ametist. Seoses RMK reformiga – sellesamaga, mille vastu protesteerivad metsakaitsjad ning mille tõttu kolmandik riigikogu keskkonnaministrit umbusaldab – koondatakse Lodja metskonna üheteistkümnest töötajast neli ja metskond likvideeritakse sootuks. 30. juunil korraldavad praegused ja endised metsamehed imposantses Lodja postijaamas, metskonna senises kontoris viimase koosviibimise ning siis keeratakse kahtlemata kõrge turuväärtusega hoonetekompleksi uks lukku ja võti antakse halduri kätte. Kas metsnik Tiit kaotab oma töö keskkonnaministeeriumi praagi pärast? Audit on mõjukas dokument, sellega on põhjalikult tutvunud RMK ülemused ja riigikogu liikmedki. Mõne arvates on audit koostatudki just RMK reformi õigustamiseks. Meenutagem veel kord ministri sõnu: «Ümberkorraldused RMK struktuurides võtavad arvesse auditis esile toodud riskikohad.» RMK teenistujate eeskirjadevastane konkurents oma tööandjaga on kahtlemata riskikoht ning 14 õnnetut eraettevõtjat-metsameest on üldse ainsad RMK töötajad, keda auditi lõppraportis nimepidi negatiivses kontekstis mainitakse. Kui keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonna juhataja kohusetäitja Urmas Hallika saab teada metsnikku puudutavast veast, reageerib ta sõnadega: «Loodetavasti ei ole metsnikku selle pärast ahistatud.» Must nimekiri Enda koondamisest sai Tiit teada aprillikuus ehk mitu kuud pärast auditi valmimist – see on just paras aeg dokumendist järelduste tegemiseks. Metsaülem Ruukel lausub, et ei tea, kes Tiidu koondamise otsustas. Ka Ruukel ise figureerib auditis toodud mustas nimekirjas, sest ta on füüsilisest isikust ettevõtja, kelle tegevusalaks on muu hulgas ka metsamajandus. RMK juhatuse liige Tiit Timberg kinnitab siiski, et Tiidu koondamisel tema «äritaust» otsustav ei olnud. «Sellist seost ei saa välja tuua, auditis nimetatud 14 inimesest mõni ju jätkab, mõni ei jätka,» sõnab ta. «509 inimesest jätkavad 316, paraku puudutas koondamine paljusid inimesi.» Auditi juht Aive Kuhi lausub, et Timberg kinnitas tallegi: Tiitu ei vallandatud auditi pärast. «Samas võttis RMK auditis toodud probleemi teadmiseks ja töötajatega peetavates läbirääkimistes töö jätkamise üle teavitatakse neid, et erinevalt vanast korrast ei aktsepteerita, kui nad on tegevad niisugustes ettevõtetes,» vahendas Kuhi Timbergi sõnu. «Töötajad peavad tegema valiku.» Metsnikuameti asemele pakutud metsuri ehk raietöölise leiba Tiit vastu ei võtnud, sest iga pole enam selliseks tööks sobiv. «Ükskord varem on minuga midagi sarnast juhtunud,» muigab «miljonär» mõrult. «Kunagi 1970. aastate keskpaigas ilmus Pärnu lehes lugu, kuidas minuga sama nime ja sünniaastaga poiss sai mootorrattaavariis surma.» Kas vildakas audit mängis ameti kaotamises mingit rolli, ei oska Tiit ise arvata. «Kõigepealt puhkan natuke, et sellest soustist toibuda,» avaldab peagi metsaga hüvasti jättev mees oma suveplaanid. |
|
|
Postimees |
|
| Lisa kommentaar | |
)