TEGEMIST ON 2008. AASTA MUUDATUSTEGA, MILLE VASTU KODANIKULIIKUMINE VÕITLES!

Kuna seaduse eelnõud ja metsaseadust eraldi on rakse lugeda, tegime me selle lihtsamaks- SEADUS KOOS MUUDATUSTEGA 

KODANIKULIIKUMISE PÄÄSTKEM EESTI METSAD VASTUVÄITED KESKKONNAMINISTEERIUMI KIRJALE: Levinumad väited ja vastuväited metsaseaduse muudatuste kohta

Sissejuhatus:  Peame kahetsusväärseks keskkonnaministeeriumi poolt 29.04.2008 ajakirjanikele ning laiemale avalikkusele esitatud valeväiteid, mis puudutab uut metsaseadust. Ministeeriumi seisukohad põhinevad hetkel kehtival metsaseadusel, mitte planeeritaval seaduse muudatustel ning on seega üldsust ekistavad ja olukorda ilustavad.

Väide: Riigimetsamaa pindala miinimumnõude seadusest väljajätmine (praegu 20% maismaa pindalast) tähendab riigimetsa erastamisvõimalust.
Ministeerium: Riigimetsade osakaal pigem suureneb kui väheneb. See on eksiarvamus, nagu tähendaks 20% nõude seadusest kaotamine kohe starti metsamaade müümisele. Praegune metsaseadus sätestab, et ei erastata kuni 1940. aasta 23. juulini riigile kuulunud ja praegu metsaga kaetud alasid ja sellega on tagatud põliste riigimetsade riigile jäämine ka tulevikus. Seda nõuet ei muudeta ka praeguse seaduseelnõuga. Eestis on metsaga kaetud 51% maismaast, sellest omakorda riigile kuulub ligi 40%. Kogu metsamaa pindala on ligikaudu 2,3 miljonit hektarit.

Kodanikuliikumine: riik müüb juba praegu põlismetsa. Statistika järgi on riigimetsa palju, kuid okaspuitu, mida raiuda võib, liiga vähe, et rahuldada metsatööstuse vajadusi. Raie kvoodid tulenevad metsaseaduse § 5. Kui 20% nõue ära kaotada, saab suurendada okaspuu raikekvoote ning statistikat lehtpuu ja võsa arvel jätkuvalt suurena hoida. (Eestis kasvab põldudele 300 000 hektarit uut metsa, mis hetkel on sisuliselt võsa).

Praeguses metsaseaduses takistab riigimetsa suuremat müüki § 5, mis sätestab 20% riigimetsa nõude. § 81 keelab erastada kuni 1940. aastani riigile kuunud ja praegu metsaga kaetud alasid. Kui § 5 välja võtta, siis ainuüksi § 81 metsa müüki ei takista, kuna müük ja erastamine on eri asjad. Kuu aega tagasi müüs Põllumajandusministeerium Tori vallas põlismetsa, mis § 81 järgi erastamisele ei kuulu. Riigikogu infotunnis 23.04.2008 ütles põllumajandusminister Helir- Valdor Seeder :“ Ma arvan küll, et see on igati seaduslik... Niimoodi on kinnitanud kõik asjaosalised, kes seda müüki on ka ette valmistanud.“

Väide: Riigimetsa müügi või rendi otsustab 9-liikmeline RMK nõukogu.
Ministeerium: Riigimetsa müük ei ole RMK nõukogu otsustada. RMK nõukogu peab kooskõlastama kinnisvara müügi keskkonnaministriga, keskkonnaministril tuleb kooskõlastust andes lähtuda seadusest, mis sätestab, et kuni 1940. aasta 23. juulini riigile kuulunud ja praegu metsaga kaetud alasid ei erastata.

Kodanikuliikumine: seadusemuudatuse järgi ei pea ministriga metsa müüki kooskõlastama. Hetkel kehtiva seaduse järgi tuleb riigivara müük kooskõlastada keskkonnaministriga. Seadusemuudatusega kaotatakse § 60 lg 2, mis seab nõude kooskõlastada vara võõrandamine keskkonnaministriga. Muudetakse § 53 lg 5 kus võetakse välja kooskõlastamise nõue ministriga ning asendatakse riigivara valitsejaga (ministeerium st ametnik). Seaduse järgi peab vara müügi otsustama 9 liikmeline RMK nõukogu ning selle kooskõlastama ministeeriumi, st ametnikuga.

Väide: Seaduseelnõu kaotab kaitsemetsad.
Ministeerium: Metsaseaduse eelnõu järgi taastatakse kaitset vajavate metsade sisuline kaitse. Kaitseväärtustega metsade kaitsmine on jätkuvalt väga oluline, kuid kaitsemetsade kategooria ei oma metsaseaduses sisulist tähendust. Piirangud metsade majandamiseks seatakse eelkõige looduskaitseseadusega, kuid ka muude seadustega.

Ministeerium: Metsaseadus raievanuseid ei muuda. Raievanused on kirjas metsa majandamise eeskirjas ja sinna nad ka jäävad. Kui metsa majandamise eeskiri vajab muutmist, saavad kaasa rääkida ministeeriumid ja kõik huvigrupid. Keskkonnaministeerium ega keskkonnaminister ei saa ainuisikuliselt raievanuseid muuta.

Kodanikuliikumine: mestaseadusest võetakse välja puistu vanus, millest alates lageraie on lubatud. Mestaseadusest kaotatakse puude vanuse piirid (§ 29 lg 5), millest lähtuvalt metsa majandamise eeskirjas raievanused määratakse. Seadusemuudatus viib puude raievanuse piiride määramise ministri pädevusse. Rohekm kui aasta on räägitud lageraie vanusepiiri aldandmisest 20 aasta võrra, kuid seni on seadus seda takistanud. Metsateadlaste hinnangul on puude lageraie vanused juba praegu ohtlikult madalad.

Väide: Milleks muudatused RMK-s.
Ministeerium: RMK on riigimetsa hea peremees. Kuid Riigikontroll juhtis oma auditiga tähelepanu RMK-ga seonduvatele probleemidele, heites RMK-le ette vähest suutlikkust ning efektiivsust ning osundades vajadusele korraldada ümber RMK juhtimissüsteem. Tulevikus saab omanikul olema selge ülevaade, kui palju meil metsa on ning kuidas seda majandatakse. Paraneb avalikkusele osutatavate teenuste osakaal; metsas töötavaid inimesi vähemaks ei jää.

Kodanikuliikumine: RMK muudatused ei too kaasa efektiivsust  RMK reformid ei tähenda juhtimissüsteemi ümberkorraldamist vaid seni aastakümneid toiminud metsamajandamissüsteemi ümberkorraldamist, millele riigikontroll viidanud pole. RMK struktuurimuudatused toovad kaasa rahalise efektiivsuse, mille tagajärjel ei suuda aga riik enam heaperemehelikult metsi majandada, mille tulemusena kasvab ka suure tõenäosusega  röövraiete hulk.

RMK töötajatest koondatakse 250 inimest, neist ainult 9 jätkab RMKs. Koondatavate hulka vähendatakse, sõlmides kokkulepped pensioniealiste metsameestega, kes näiliselt lahkuvad omal soovil ning saavad koondamishüvitise suuruse tasu.